1. müüt – sealiha teeb paksuks. Paljudel seostub sealihaga esimese asjana rasvast nõretav seapraad. Tegelikkuses saadakse  searümba lahtilõikamisel erinevateks tükkideks aga väga erineva toiteväärtuse ja rasvasisaldusega lihatükke. Näiteks sisaldab sea sisefilee vaid 3% rasva. Lisaks, kui võrrelda sea- ja linnuliha keskmiseid väärtusi, siis selgub, et need on oma rasvasisalduse poolest täiesti võrreldavad.

2. müüt – sealiha pole tervislik. Tegelikult on sealihal mitu inimorganismile kasulikku omadust. Sealiha on kõrge toiteväärtusega, olles eelkõige suurepäraseks valkude allikaks, aga ka oluliseks rasvade, süsivesikute, vitamiinide ja mineraalainete pakkujaks. Valgu põhilisteks koostisosadeks on aminohapped, mida on sealihas rohkelt. Neist kaheksa on inimorganismi jaoks asendamatud ja saame neid vaid toidust, mistõttu on inimese jaoks vajalik süüa liha, sealhulgas sealiha.

Sellele lisaks on sealiha väga hea rauaallikas. Seda enam, et tegelikult omastab meie organism lihas sisalduvat rauda taimetoidus leiduvast tunduvalt paremini. Ka lihas sisalduv kaltsium läheb süües otse meie luudesse, mitte ei ladestu veresoonte seintele. Sealihas sisalduvad mikroelemendid (vask, mangaan, seleen, tsink, koobalt) tagavad aga normaalse vereloome ning sealiha vitamiinisisaldus on tunduvalt suurem kui veise-, lamba-, linnu- või vasikalihal.

3. müüt – lihast võib saada kahjulikke aineid või mikroobe. On oluline rõhutada, et nii loomakasvatus kui lihatootmine on Euroopa Liidus väga rangelt kontrollitud. „Sealiha ja lihatoodete ohutuse lihatööstustes tagab seadusandlusega ettenähtud meetmete kompleks, mis haarab kogu lihaahela laudast lauani.